laupäev, 1. november 2014

Kultuuriloolised kalmud Kanepi Mäe kalmistul


”Igavik ja inimesed saavad teineteisega kokku kui sõbrad, kui omaksed ning väeti inimese süda sulab oma vägeva hõimu ees, kust ta pärit on ja kelle rüppe ta jälle kaob..” Richard Roht


                    


            Sissekäik Mäe kalmistule peaväravast                  ja külgväravast




E ←↑→ F ←↑→G    tähistab peateed vasakul sektoris V või paremal P asuvaid kalme
C ←↑→ D                liikudes peaväravast suunduvat peateed või kvartaliteid mööda
A ←↑→ B    





1. Aabel, Roland (*Kanepi 21.01.1904 † Kõpu 31.01.1989), kaupmees, kaubamaja omanik, raamatukaupmees, Kaupmeeste seltsi tegelane, Kanepi seltsielu eestvedaja, alusepanija paljudele ettevõtmistele Kanepis: Kanepi kongress ja Kanepi nime valik, raamatunäitused, helikino, põllumajandusnäitus, Kanepi uue koolimaja ehitus, Kanepi Laulu- ja Mängu Seltsi juht, Karskuse osakonna asutajaid ja teenetemärgi kavaler, Kanepi Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu asutajaid ja juhatuse liige, Kanepi raamatu väljaandja. Represseeritud 1941, vabanemisel lahkus Viljandisse, omas bibliofiilina 16 300-köitelise raamatukogu, lõpetas 1972 Tartu Ülikooli majanduse alal. †† Mäe k. D-133 ↑→ P, (esimese surnuaia müüri suunas mineva kvartali tee ääres raudaiaga piiratud kalm)


2. Aabel, Helle (*Ferchen Otepää 15.01.1901 † Viljandi 29.12.1990), Roland Aabeli abikaasa, koolmeister ja seltsitegelane, rahvatantsujuht, näitejuht, karskuse osakonna asutajaid Kanepi LS-i juures, teenetemärgi omanik, Kanepi algkooli ja MTK algklasside õpetaja (1927-44), lavastanud lastenäidendeid ja laulumänge, elas abikaasa represseerimise järel 46 aastat Viljandis. †† Mäe k. D-133 ↑→ P,




3. Aarma, Anton (*Ahja v. 30.04./13.05.1907, a-ni 1936. Mühlberg † Erastvere 1.04.1990), arst ja farmatseut, oli muusikaarmastaja, arst Osulas, osales Kaitseliidus ja Isamaaliidus, Kanepi jaoskonnaarst, kooliarst, ambulatooriumi juhataja (1940-1988), Erastvere hooldekodu arst (1962-72), arst-ordinaator, viis läbi Punase Risti kursusi tuletõrjes ja koolides, juhendas sanitaarsalku, kontrollis elamute sanitaarolukorda, koduapteeke ja aegunud ravimeid, osales Kanepi kultuurielus. Tema nimele on registreeritud Eesti Vabariigi ajal automaatse päästevöö leiutis. †† Mäe k. C-143 ←↑ V (peateest vasakul enne kraavi teest 3. plats).






4. Aidla, Aime (*Aarma Osula 22.02.1932 † Osula 9.11.2002), Anton A. tütar, Kanepi kooli kasvandik, lõpetas  TÜ arstiteaduskonna, abiellus 1954 Tõnu Aidlaga, töötas arstina Eestis, 1967. a-st Kaug-Idas geoloogist abikaasa juures, sõitis Siberis koerterakendiga arstiabi osutama kaugele tundrasse, küttis taigas karusid, põtru ja metsiseid, sisehaiguste arstina Magadanis töötades rändas läbi kogu Kaug-Ida, käis kullakaevandustes, Kamtšatkal. Raadios oli saade „Arst-imetegija Eestist“. Tagasi Eestis elas Urvastes Kirikukülas, oli taluomanik, pidas Raudkatse talus koduloomi, mesilasi, osales seltsielus, loendas linde, tegeles looduskaitsega, ravis maarohtudega.. †† Mäe k. C-143 V.






5. Aidla, Tõnu (*30.10.1932 † Urvastes 26.10.1986), Aime A. abikaasa, geoloog, geoloogiadoktor igikeltsale ehituse alal, Võru Kk ja  Moskva Ülikooli kasvandik (1954), töötas Siberis Kaug-Idas geoloogina, ekspeditsioonijuhina, uurimisinstituudi direktorina. Elas viimased eluaastad ja suri Urvastes abikaasa juures. †† Mäe k. C-143 V.

  




6. Aigro, Benita (* Peril 1903 † 1981), muusikaõpetaja, töötas pärast II maailmasõda Kanepi koolis, õpetas vene keelt ja laulmist, juhatas koore. †† Mäe k. B↑→ P. (kalmu ei leitud).





7. Arras, Konrad Nikolai Simpson (*Erastvere 14.07.1876 † Erastvere 30.10.1930), põllumees, seltsitegelane, Võrumaa põllumeeste juhte, kuulus Põllumeeste Kogudesse ja Eesti Asutava kogu liige, (sõites 3.06.1924 Tartust Tallinnasse tööle Riigikokku elas üle Jõgeva-Kaarepere vahel Eesti ajaloo suurima rongiõnnetuse), tegev Kanepi LMS-s, Kanepi Põllumeeste Seltsi juhtivtegelane, osales Võru Põllumajanduse seltsis, Võru ja Kärgula Kaubatarvitajate Ühisuses, Erastvere Põllumeeste Kogu asutaja ja esimees, Võrumaa põllumeeste esituse juhatuse liige, Kanepi Masinatarvitajate Ühisuse asutaja ja esimees, Erastvere Ühispanga nõukogu esimees, Erastvere Kartuliühisuse esimees, Kartuliühisuste Liidu nõukogu liige, Erastvere vallavolikogu liige 1902-24, Erastvere vallakohtu esimees 1906-15; Võru maavolikogu liige 1923-29. Hauasambal tekst: „Need kirjad mis raiutud kivile, tööst ühisest kõnelgu Eestile ja sõpradest, kes rõõmuga tööd seda tahavad jätkata”. Samas maetud perekond: abikaasa Alviine Arras (*1888 † 1956) Erastvere Perenaisteseltsi asutajaid ja juhtivtegelane, tütar Hilja Arras (*1911 † 1920) ja tütar Virve Arras (1913 †1997) lipu kuduja Erastvere Perenaisteseltsile. †† Mäe k. C-143-↑→V.






8. Daniel, Gustav Carl Johann (*28.04.1855 † 18.02.1893), põllumees, Kanepi Raamatukogu Seltsi ja Kanepi Laulu Seltsi (taas)asutajaid ja selle esimees (1885), Kanepi seltsimaja ehitamise initsiaator (1887), Kooraste vallakirjutaja, C. R. Jakobsoni tuline toetaja, „Sakala“ kirjasaatja, kihelkonna palvekirjade koostaja senaator Manasseinile, Eesti Aleksandrikooli abikomiteede organisaator, Eesti Kirjameeste Seltsi liige, rahvaluule koguja, pidas loenguid ja andis välja raamatuid aiandusest ja mesindusest: „Viljapuu pidaja“ (1888), „Mesilane. Õpetus, kuidas mesilasi korralikult pidada“ (1889), „Mesi toiduks ja arstirohuks“ (1906 post.),. Kirjandusmuuseumis on tema ulatuslik kirjavahetus. Hauasammas on obeliskikujuline ja kannab teksti: „Hinga sugurahva wend, Sinu haua peal aeg palweteda, meie hingest leiad end. Tänulised kanapäälased“ silmapaistva tegevuse eest kihelkonna seltsielu eestvedajana. Tema epitaaf asus pikemat aega Kanepi kirikus. †† Mäe k. D ↑→ V.

 




9. Esko, Lembit (*1921 † Võrus 18.01.1972), hüdroloog †† Mäe k. D ↑→ P.





10. Haugas, Endla (*Viga Põlgaste 30.08.1925 † Kanepi 15.01.1989), õpetaja, Kanepi kooli kasvandik, töötas Kanepi koolis (1946-77) raamatupidajana ja käsitöö õpetajana. †† Mäe k. D 98 ↑→ P.






11. Jalas, Liivia (*Erastvere v. 31.12.1922 † Võru 26.8.1996), Erastvere, Kanepi kooli ja Võru Gümnaasiumi kasvandik, oli pärast sõda 1944/45. Kanepi MTK algklasside õpetaja, hiljem 32 aastat Võrus raamatukaupluse „Täht“ juhataja. †† Mäe k. F-5 ↑→P. (Ungern-Sternbergide perekonnakalmistu ees tee ääres).






12. Jalas, Voldemar (*Jõksi k. 21.12.1902 † Tartu 5.03.1964), ehitaja, kaupmees, äriomanik (1929-1940), seltside tegelane, tuletõrjejuht, Karskusseltsi Jõksi osakonna liige, Kaupmeeste Ühingu sekretär, Kanepi Lauluseltsi juhatuse laekur, Kanepi VTÜ juhatuse liige, varahoidja; Erastvere kompanii mootorpritsi salga päälik; sooritanud tuletõrje juhi katsed (1937), Erastvere VTÜ spordiosakonna revisjonikomisjoni esimees, juhtinud päälikuna edukalt Kanepi Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu kompaniid, määratud VTÜ Kanepi divisjoni päälikuks (kuhu kuulusid Kanepi, Kõlleste, Valgjärve ja Kooraste kompaniid) kuni VTÜ likvideerimiseni, viinud Kanepi VTÜ parimate hulka Võrumaal. Represseeritud. Hauasambal tekst: „Su rüppe heidan unele mu püha Eestimaa“ †† Mäe k. B-171 ↑→ P.






13. Kangro, Robert (*Erastvere v. 18.12. 1897 † Kanepi 21.12.1988), põllumees, Kanepi postkontori postivedaja, tsaariarmees valvanud revolutsiooni ajal Talvepaleed, osalenud Eesti Vabadussõjas, Erastvere VTÜ liige alates 1922.a., juhatuse liige, laekur, Antsla divisjoni Erastvere kompanii korrapidajate salga päälik., autasustatud tuletõrje hõbemedaliga. Osalenud Erastvere Ühispanga, Kanepi Lauluseltsi, Kanepi Piimaühistu ja Vigastatud Sõjameeste Ühingu Tartu osakonna tegevuses, Eesti Looduskaitse Seltsi Kanepi osakonna asutajaliige. †† Mäe k. C-62 ↑→ P.






14. Kann, Kusta (*Kaagvere Kaara t. 20.02.1853 † Rõuge 14.06.1917), Kanepi kihelkonnakooli kasvandik, koolmeister, muusikamees, koorijuht, töötas Kooraste vallakoolis 25 aastat (1874-99), laulis Kanepi meeskooris, juhatas kooli koore, mängis Kaagveres venna Jüri Kanni orkestris. †† Mäe k. D-131 ↑→ P.(enne Treffneri kalmu samas reas)






15. Kleemeier, Oskar (*Tapa v. 7.09.1895 † Kanepi 3.04.1968), Kanepi kiriku köster-organist, Tallinna Konservatooriumi kasvandik, Kanepi kiriku köster (1931-67), Kanepi muusikajuht, lauluõpetaja Kanepi koolis (1944-1951), Kanepi Vabatahtliku Tuletõrjeühingu puhkpilliorkestri juht, Kanepi segakoori juhataja, komponeerinud laule ja muusikapalasid. Samas on maetud ta abikaasa Marta Kleemeier, sündinud Urb, laulis segakooris ja kirikukooris, osales aktiivselt Looduskaitse Seltsi tegevuses, kaitses ajaloolist köstrimaja lammutamise eest ja taotles selle muinsuskaitse alla võtmist. †† Mäe k. B-178↑→ P.







16. Kondio, Anna (*2.07.1925 † Kanepi 21.08.1982), õpetaja, töötas Kanepi Keskkoolis vene keele õpetajana (1963-82). †† Mäe k. A-173←↑ V.






17. Kongo, Alfred (*Lajavangu k. Moona t. 10.10.1906 † Tartu 31.12.1990), Kanepi kooli kasvandik, maalikunstnik, kõrgema kunstikooli “Pallas” kasvandik, Tartu Kunstiinstituudi õppejõud, teeneline kunstnik, esinenud ca 50 näitusel, viljelenud maastikumaali, lillemaali. †† Mäe k. B-91 ↑→ P.






18. Kongo, Gustav (*17.10.1866 Rebase t Erastvere v: † Erastvere 1945), põllumees, Kanepi kihelkonnakooli kasvandik, rahvusliku liikumise tegelane, vangistatud 1905. a. karistussalkade poolt, olnud 1917.a. enamlaste surmanimekirjas pastor von Falck’i kaebuse tõttu Kanepi laulupeo lõpusõnas avaldatud rahvuslike mõtete pärast, tegev Erastvere vallavalitsuses 1891. a-st mitmetes ametites, olnud pikemat aega Erastvere vallavanema abi, kauaaegne vallavolikogu ja vallakohtu liige; Masinatarvitajate Ühingu ja Piimaühingu asutajaid ja juhatuse liige, Põllumeeste Kogu esimees, Isamaaliidu Erastvere osakonna juhataja, Kanepi Lauluseltsis 1902. a-st, esimehe abi ja esimees 1908-24, seltsimaja ümberehitajaid ja laulupidude korraldajaid, Lauluseltsi auliige. †† Mäe k. F-64 ↑→ P.





19. Kool, Alfred (1900 † Kanepi 1965), kingsepp, kauaaegne Kanepi Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu juhatuse aktiivne liige, VTÜ Kanepi kompanii päälik, tuletõrje ürituste organiseerijaid. †† Mäe k. B-132 ↑→ P. (ees peatee ääres)






20. Kuhi, Emil (*Sigulda, pärineb Põlgastest 27.08.1910 † Kanada Quebec, Pointe Claire 27.06.2000), rahvusvaheliselt tuntud eesti juurtega põlevkiviuurija, insener Kanadas, tema põrm sängitati kodukandi kalmistule (25.08.2001) vanemate juurde, samas on ka ta abikaasa põrm maetud. Aastatel 1999-2001 ilmusid Eestis A. Kogermanni abiga tema mälestused (2 osa). †† Mäe k. B-36 ↑→ P. (Kleemeieri kalmu ees peatee ääres).






21. Kujur August Ludwig Weizenbergi vanemad (esimene Eesti kujur on sündinud Piigandi as. Ritsikel 6.04.1837 † Tallinnas 22.11.1921, †† Tartu Maarja kalmistule), Kanepi kihelkonnakooli kuulsamaid kasvandikke, kes viis Kanepi nime Euroopa kultuurihälli, õppides ja töötades Saksamaal, Roomas, Peterburis ja Tallinnas. Mäe surnuaial puhkavad tema isa Jaan Weitzenberg (1806 † 1846) ja ema Liisa (*Jaaska 1810 † 1880) ning õed Jula Catherine (1832 † 1833), Jula Louise Julia (*1834 † 1905), Mina ja vend Daniel. Armastusest kodupaiga ja vanemate vastu kinkis Kanepile (1897) vanemate kalmule pronksist kaitseingli ”Lootus”, mille püstitamist aitas finantseerida kogu Weitzenbergide hauaplatsi kaunistuseks lellepoeg Peeter Weitzenberg. Hauasambal tekst: ”Elukroon on taevas tallele pandud. Siin ligidal elasivad Isa ja Ema, nad kandsivad rõõmu ning kurbtust kuni selle kohani. Siin ligidal oli ka minu õnn, minu ilm ning minu taevas ja siin suregu ka minu viimane mälestus. A. Weizenberg”. Kanepi Gümnaasium valis 2004 kooli logo sümboliks ”Lootuse” kuju. †† Mäe k. E 10 ←↑ V.






22. Kukk, Madis (*Kanepi v. Mõntsi küla 4.04.1947 † Kanepi 28.07.1992), Kanepi kooli kasvandik, õpetaja, lõpetas TÜ kehakultuuriteaduskonna kergejõustiku, suusatamise, ja ujumise alal, oli kehalise kasvatuse õpetaja Ruusal, Kanepi Kk. klassivälise töö organisaator ja spordibaaside meister, kooli tuletõrje hooldusõpetaja, Kanepi pioneerilaagri ülem, ENSV hariduseesrindlane. †† Mäe k. E 80 ←↑ V.






23. Kuus, Helene (*29.10.1907 † Kanepi 8.02.1997), õpetaja, lõpetanud Võru RHS TG ja Rakvere PedKooli, kauaaegne Kanepi kooli algklasside ja käsitöö õpetaja (1944-63)  †† Mäe k. D-26 ←↑ V. (tagumisest väravast kabeli küljel üle tee)






24. Käär, Loore (*Kanepi 25.10.1931 † Kanepi 21.02.2005), Kanepi kooli kasvandik, algklasside õpetaja Kanepis, Moostes, Vana-Koiolas ja matemaatika-füüsikaõpetaja (1975-1989) Karaski koolis. †† Mäe k. F-146 ←↑ V. (tagumisest väravast kabeli vastas üle tee)






25. Kõiv, Kalju (*1924 † 18.3.1972), Kanepi 7-kl. kooli muusika ja kehalise kasvatuse õpetaja, hiljem töötas Põlgaste koolis. †† Mäe k. D-107 (Hammeri plats)↑→ P.








26. Leis, Harri (*Erastvere v. 1.07.1918 † Kanepi 8.11.1980), õpetaja, Kanepi kooli kasvandik, lõpetanud Tallinna Pedagoogiumi, oli Erastvere ja Kanepi kooli õpetaja, Kanepi keskkooli matemaatika, kehalise kasvatuse, bioloogia ja saksa keele õpetaja (1947-51 ja 1959-78), 16 aastat Kanepi Kk. tootmisõppe juhataja ning klassivälise töö organisaator, juhendanud rahvatantsuringe, võimlemisgruppe, olnud Kanepi laulupäevade üldjuht, seltsielu tegelane, spordijuht, aiandushuviline, Kanepi kooliaia rajajaid. †† Mäe k. E 152 ←↑ V, .


Leis, Maret (*a-ni 1959 Novek Vana-Antsla v. Kobela k. 15.10.1928 † Kanepi 15.04.1993), õpetaja, Harri Leisi abikaasa, õppinud Lusti algkoolis oma isa (K. Novek) ja ema juures, lõpetanud Võru Kk., Tallinna ÕI, töötanud Viitina algkoolis, Kanepi 7-kl. K. (1950), Vastse-Kuuste ja Erastvere koolis, aastatel 1959-78 Kanepi Kk. keskastme eesti keele ja kirjanduse õpetaja, kooli raamatukoguhoidja, koolimuuseumi rajajaid ja juhendaja (1980-93), osales aktiivselt ühiskondlikus elus, laulis ansamblites, mängis näitemängudes, oli kirjavahetuses kodukandist pärineva kirjaniku Bernhard Kangroga, kes julgustas teda oma luuletusi avaldama, paraku jäid ta luuletused sahtlisse. †† Mäe k. E 152 ←↑ V.





27. Leis, Hugo Ludvigi p. (*Erastvere v. 5.03.1898 † 12.03.1968), põllumees, omavalitsus- ja seltsitegelane, Erastvere vallavolikogu liige ja vallavanem a-st 1934, Kanepi valla moodustamisel Erastvere valla baasil (1.04.1939) jätkas Kanepi vallavanemana ja volikogu esimehena kuni 1940, tegev Võrumaa volikogus, osalenud juhtivalt Erastvere seltsides,  Kaitseliidu tegevuses ja kohalike majanduselu probleemide lahendamisel, Kanepi Piimaühingu, Erastvere Masinatarvitajate Ühingu; Turbaühingu juhatuse liige ja laekur jt. põllumajanduslike ühingute juhtivtegelane, aidanud kaasa Kanepi põllumajandus-näituse korraldamisele jt. põllumajanduslikele üritustele. Isamaaliidu Erastvere osakonna juhatuse liige 1935.a-st. †† Kanepi Mäe k. D-29 ↑→P.





28. Leis, Hugo Augusti p. (*Erastvere v. Tori t. 6.7.1909 † Võnnu 10.1.1964), õpetaja, töötas 1926, a-st Erastvere Suureküla 4-kl. koolis teise õpetajana, aastail 1945-50 oli Karaski 7-kl. kooli juhatajaks, keerulistel aegadel lahkus Võndu, kus ka suri. Mäe k. B-170 P. (kalm asub peateest paremal hooldekodu ristidega ala suunalt tahapoole 6. haudade rida kvartali keskel esimese vahekäigu ääres).





29. Leis, Paul, Juhani p. (* Erastvere v. 14.11.1874 † 15.12.1952), mölder, haridustegelane, Kanepi kihelkonnakooli ja Võru linnakooli kasvandik, õiendas kihelkonnakooli õpetaja kutseeksami, oli õpetaja Kahkva v-k. ja Urvaste kihelkonnakoolis 1895-1908, loobus ametist vastuolude tõttu kirikuõpetajaga, asutas Põlgastesse Roti veski, töötas möldrina ja arendas kalakasvandust, võttis osa poliitilisest elust ja mitmesuguste organisatsioonide tegevusest, oli I Riigikogu liige, pikemat aega tegev Põlgaste vallaomavalitsuses, vallavolikogu liige ja mõnda aega vallavanem, Põlgaste I Masinatarvitajate Ühisuse asutajaid 1913 ja kauaaegne esimees, Põlgaste VTÜ asutajaid. †† Mäe k. D-29-↑→P.



30. Leis, Valter Jaani p. (*Erastvere Mäe-Lauri t 10.02.1898 † 6.05.1975 Kohtla-Järve), võitles Vabadussõjas Lõunarindel, oli Põlgaste vallavanema abi 1927-34, vallavanem 1934. a-st, 1939. a-st Kanepi abivallavanem, Põlgaste VTÜ asutajaid ja esimees, Masinatarvitajate ühingu juhatuse liige, K.L: Erastvere Kompanii päälik 1924-27, Kanepi kirikunõukogu liige, Erastvere Piiritusevabriku juhatuse liige, kooli hoolekogu esimees. †† Kanepi Mäe k. D-40






31. Lepik, Olev Ludvigi p. (*Erastvere v. 17.11.1890 † Petseri raj. 25.03.1953), Salme Oja vend, põllumees ja seltside tegelane, ostis Kärsna (1913) ja Jakabi talu (1931), võidelnud Vabadussõjas, Kanepi Lauluseltsi juhatuse liige 1912. a-st ja esimees (1917-40), auliige (1940), Kanepi piimaühingu juhatuse liige, teiste majanduslike seltside tegelane. †† Kanepi Mäe k. D-79 ↑→P.. (Aabeli kalmu kõrvalt Weizenbergi tänava suunas risttee nurgas)






32. Lina, Johann (*1848 † 1913), vöörmünder, kinkinud Kanepi kirikule kroonlühtri. †† Kanepi Mäe k. C-16 ←↑ V.








33. Maior, August (*Krabil 1.05.1905 † Haanja 25.09.1954), õpetaja, Võru Õpetajate seminari kasvandik, koolijuhataja Kanepis (1932-1940), Kanepi koolimaja ehitamise korraldaja (1937), kooride ja mandoliiniorkestri juht, Kanepi laulupeo kooride üldjuht, töötas hiljem Haanjas. †† Mäe k. C-33 ←↑ V. (Lina kalmu suunal tagapool)







34. Mark, August (*Otsa t. *10.06.1883 † Ulila (turbaraba) 5.08.1955), põllumees, omavalitsuse ja seltside juhtivtegelane, võidelnud Eesti Vabadussõjas, vangistatud Narva all, olnud Peterburi ja Moskva vanglates, vabanes Tartu rahuga. Kõik 4 poega lõpetasid Kanepi kooli: vanem poeg Adolf represseeriti nõukogude võimu poolt 1944, suri 1947 Norilski sunnitöölaagris, Albert tapeti okupatsioonivõimude poolt 1944, kaks poega põgenes Rootsi: Heinrich Mark (*Otsa t. 1.10.1911 † Stockholm 2.08.2004), Eesti eksiilvalitsuse viimane Peaminister Vabariigi Presidendi ülesannetes, andis Eesti Vabariigi juriidilise järjepidevuse sümbolina 1992 oktoobris üle Vabariigi Presidendi institutsiooni President Lennart Merile, abikaasa Alice Mark (*11.07.1920 † Stockholm 27.12.2006). Noorim poeg Aksel Mark (*Otsa t. 20.06.1913 † Uppsala 17.06.2014), põllumajandusteadlane, poliitik, 30 aastat eksiilvalitsuse siseminister, Eesti Demokraatliku Uniooni asutajaid, Eesti Rahvusnõukogu esimees, Välisvõitluse Fondi asutaja ja esimees, kultuuriloolane, ajakirjanik, ajalehe „Teataja“ peatoimetaja ja väljaandja, abikaasa Anu Mark (*5.09.1910 † 12.06.1982). Vanemate hauasambal nimed: MARK August Anna Adolf (abikaasa) Elsbet, Albert ja tekst: “Kuigi koduaias kohtuvad rajad, mälestus teist on jääv“. Aksel Marga põrmu muldasängitamisel 20.09.2014 paigaldati hauaplaat tekstiga: MARK Henrich Alice Aksel Anu „Tõotan ustavaks jääda“. †† Kanepi Mäe k..D-18 ↑→P.






35. Morel, Adam (*Erastvere v. Järve t. 20.10.1874 † hukkunud Venemaal vangilaagris 5.09.1942), loomaarst, õppis Võrus kreiskoolis ja linnakoolis, HTG ja Tartu loomaarsti instituudis (1894-98), Valgas maakonna loomaarst (1899-1915), loomaarst vene sõjaväes I maailmasõjas ja Vabadussõjas, Valgamaal piirikontrolli loomaarst, Valga „Säde“ Seltsi asutajaid 1902, Valga Eesti rahaasutuste asutajaid, Valga VTÜ esimees ja juhatuse liige, organiseerinud saksa okupatsiooni lõpul omakaitset ja olnud Valga K. L ülema abi 1918, hiljem malevkonna veterinaar-sanitaarpealik 1924-30, Vabadusristi I/3 kavaler. †† Kanepi Mäe k. C-129←↑ V.







36. Novek, Karl (*1890 † Erastveres 19.03.1966), kauaaegne Kobela algkooli juhataja, abikaasa õpetaja Ella Novek (1902 † Erastveres 21.02.1971), näitleja Eva Noveki ja õpetaja Maret Novek-Leisi isa ja ema. †† Mäe k. D-236 ↑→ P,.







37. Oja, Albert (*7.01.1903 Erastvere v. † 10.01.1987 Kanepi), juhtiv seltsitegelane, Erastvere vallasekretär, pangaametnik, Kanepi lauluseltsi juhatuse ja revisjonikomisjoni esimees, tegev Kanepi põllumajandusnäituse korraldamisel, laulnud kirikukooris, aktiivne pensionäride ühenduse ja looduskaitse seltsi liige. †† Mäe k-E-12 ←↑ V. (peatee ääres)






38. Oja, Ludvig (*Erastvere v. 10.12.1888 † Sulbi 23.04.1969), põllumees, juhtiv seltsitegelane, Peterburi Eesti Haridusseltsi laulukoori juhataja 1914-1918, oli Vabadussõjas, paljude Erastvere seltside asutajaliige ja juhatuse liige, Kanepi meeskoori, kirikukoori ja segakoori koorijuht (1913-23), viisid 1923 koos venna Leoga Kanepi meeskoori Võrumaa meeskooride võistulaulmisel esikohale, Kaitseliidu Kanepi malevkonna juhatuse liige ja Erastvere kompanii päälik, mitmete autasude - KL 3. kl. Valgeristi, 5. kl. Kotkaristi ja 2 Allveelaevastiku Sihtkapitali medali kavaler, maetud vanemate kõrvale: isa Simson Oja (1857 † 10.11.1944) suurtalunik Märdi t., Kanepi kirikunõukogu esimees ja vöörmünder, Erastvere seltside asutajaid, ema Ann Oja (*Parksepp (1865-1943). †† Mäe k. D-255↑↑→P. (surnuaia müüri ääres)






39. Oja, Robert (hüüdnimega “Kooli Robi”) (*Erastvere v. Lutsu t. 14.10.1881 † Erastvere 3.10.1955), koolmeister, Kanepi kihelkonnakooli kasvandik, Erastvere Suureküla algkooli juhataja (1901-1914, 1919-1943), I Maailmasõjas Austrias sõjavangis, Erastvere koolile uue koolimaja ehitaja (1927), vallavolikogu liige, Kanepi Lauluseltsi juhtivtegelane, Erastvere Ühispanga asutajaid, seltside ja ühingute aktiivne tegelane. †† Mäe k. F-14 ↑→ P.






40. Oja, Salme (*Lepik, Laas Erastvere 13.04.1888 † Võru 23.03.1982), Olev Lepiku õde, Ludvig Oja abikaasa, kaotas epideemia ajal septembris 1917 abikaasa Oswald Laasi koos nende 3 lapsega – Erasmus, Evi, Vilma), oli II abielus (1921) Ludvig Ojaga, Erastvere Perenaisteseltsi asutajaid ja kauaaegne esinaine, Kanepi Põllumeeste Konvendi naisliige, taluomanik Jakabi talus (1921), talu kuulus näidistalude hulka. Laaside perekonna hauasambale on raiutud kõigi 1917. aasta ühe kuu jooksul epideemia ajal surnud pereliikmete nimed ja surma kuupäevad, jäädvustaja Salme Oja enda nimi on märgitud hauasamba risti küljele. †† Mäe k. G-64 ↑↑→ P. (kabeli lähedalt taha suunduva  tee ääres).







41. Oja, Selma (*Erastvere 9.07.1909 † 20.05.1965), Robert Oja tütar, seltsitegelane, olnud pikemat aega Kanepi lasteaia juhataja, †† Mäe k. F-69 ↑→ P.






42. Põdder, Reinhold (*1880 † 1934), Jõgehara veski mölder, kinkis Kanepi VTÜ puhkpilliorkestrile pillid. †† Mäe k. E-53 ↑→ P.








43. Põder, Märt Märdi p. (*Suigu 1867 † mõrvatud enamlaste poolt Kasaritsas 14.01.1919), nimi Vabadussõja mälestussambal, elas Mustjärve I talus, mille omandas 1916. Maha jäi kolm last: Ella, Leida, Mahta ja lesk Anna. Hauasammas jäi märkamata ja säilis vaatamata tekstile sambal. Mäe k. F-64 ↑→P. (kõrge must marmorrist peatee ääres)

 






44. Raud, Gustav (*Põlgaste k. 5.10.1902 † Tartu 14.03.1968), Kanepi kooli kasvandik, maalikunstnik, kõrgema kunstikooli “Pallas” kasvandik, kunstikooli õppejõud, viljelenud maastikumaali, lillemaale, portreid. Hauasammas püstitatud kunstikooli kasvandike poolt. Tema kõrvale on maetud ka abikaasa. †† Mäe k. D-99 ↑→ P.



45. Raud, Liis (*Tohver Tori v. 14.03.1903 † Tallinn 12.03.1984), G. Raua abikaasa, kirjandusteadlane, Tartu ülikooli õppejõud. †† Mäe k. D-99 ↑→ P.






46. Ratassepp, Luule (*Koorm Karste 22.12.1935 † Kanepi 6.11.1999), lõpetas Tartu PedK., töötas Kanepi 7-kl. K. (1955-56), hiljem Erastvere, Karaski ja Urvaste 7-kl. K. muusikaõpetajana, juhatanud koore, rajooni laulupidude üldjuht. †† Mäe k. D-84↑↑→ P.  






47. Reedi, Hans, August Reedi ja Hanna Reedi p. (*Kooraste v. Alakülas Jüriussaia t. 13.02.1908 † 26.12.1980), tisler, pillimeister, sündis 10-lapselises peres, õppis Kooraste algkoolis, kodu puutöökojas valmistati kõiki tarbeesemeid alustades poleeritud kappidest, vokkidest, regedest tööpinkidest kuni rehepeksumasinani, lõi külanoortega külakapelli ja hakkas ise pille valmistama: duurkannel, viiul, kontrabass, koos venna Helmutiga pandi alus1960-ndatel puutöökojale Jõgehara veskis, kus hakati valmistama kontrabasse kogu Eesti jaoks, esimene kontrabass viidi Kärgula kooli, kokku valmistati F. Haidaku andmetel 87 kontrabassi. †† Mäe k. D-49 ↑↑→ P.. ( Weizenbergi tänava poolse müüri ääres)






48. Reedi, Otto, (*Kooraste v. Kaagri k. 10.06.1873 † Võrus 1.02.1919 (45)) August R. vend, Gustav ja Mai Redi (Tabba) poeg, mõrvatud enamlaste poolt Võru vaksali juures, nimi Vabadussõja mälestussambal, abielus Leena Soolaga, lapsed Eduard ja Rudolf. Maetud 6.02.1919 †† Kanepi Mäe k. D-50 P↑↑→ P.





49. Roht, Dawid (*Kioma v. 17.10.1866 † Kanepi 14.04.1934), koolmeister, kirjanike R. Rohu lell ja Valev Uibopuu vanalell, Tartu Õpetajate Seminari kasvandik (1887), koolijuhataja Kanepi kihelkonnakoolis 40 aastat (1887-1927), nimetatud (1904) kasuliku töö eest rahvahariduse põllul riigi aukodanikuks, mänginud 30 aastat Kanepi LS orkestris, edendanud aiandust ja mesindust, seltsitegelane. Hauasambal tekst: „Siin sadam, kus randunud elulaev ja unustud kurbus ning valu, vaev“. †† Mäe k. F-11,↑→ P. (obeliskikujuline sammas J. Weitzenbergi sambast tagapool).







50. Rothide perekonnakalmistu. Roth, Johann Philipp von (*Liiwimaal Pärnus 13.11.1754 † Kanepis 13.06.1818), tema abikaasa Beate Catharine v. Roth (*Seefels, Kursi 19.5.1759 † 21.5.1818 Kanepi), Kanepi pastor 1780-1818, keelepiiride järgi moodustatud 17 Tartu-Võrumaa kihelkonna praost 1805-1818, muutis Kanepi tõeliseks vaimuelu keskuseks, asutas esimese uue õppekavaga poiste Kanepis kihelkonnakooli Liivimaal 1804.a., andis pedagoogikateadusele vastastikuse õpetamise meetodi, tõlkis 1804 Liivimaa talurahvaseaduse lõunaeesti keelde, asutas 1806 esimese võru-tartukeelse talurahva ajalehe “Tarto maa rahwa Näddali-Leht”, andis 1810. a.-st. Kanepi kihelkonna talurahvale prii(perekonna)nimed enne pärisorjuse kaotamist, asutas 1811 Kanepisse vaeste tütarlaste käsitöökooli, võru-tartukeelsete kirikuraamatute väljaandmise ja talurahvale tasuta jagamise finantseerimise korraldaja, kaitses talupoegi ja koolmeistreid mõisnike omavoli eest. Perekonnakalmistule on maetud ka ta poeg Gustav David v. Roth (*1784 † 1878) koos abikaasa Charlottega (*v. Glasenapp 1785 † 1865), pojapoeg kaardiväe ooberst Gustav von Roth (1825 † 1907) abikaasa Henriettega (*paruness v. Nolcken 1832 † 1909), pojapoeg Friedrich v. Roth-Tilsit (*1822 † 1885) abikaasa Minnaga (*v. Glasenapp 1821 † 1913), nende tütar Erika v. Roth, praosti vanemad: Samuel Philipp Roth (*1721 † Võru 1791) ja Catharina Maria (*s. Cahl 1730 † Kanepi 1791). „Hävinenud on praosti pojapoja Otto Friedrich v. Rothi (3.10.1822 † 16.6.1889) ja ta abikaasa Anna Wilhelmine v. Glasenapi hauasammas. Sidemed Rothide järeltulijatega Saksamaal ja Rootsis taastusid 1992. Rothide Perekonnanõukogu on toetanud perekonnakalmistu renoveerimist ja hooldust. †† Mäe k.: E -9 ←↑ V.









51. Rõõmus, Aleksander (*Erastvere mõis 14/27.01.1890 † Kanepi 2.09.1972), Kanepi kooli kasvandik, aktiivne poliitika- ja omavalitsustegelane, kirikunõukogu esimees, töötanud Erastvere mõisas ja metskonnas, olnud mõisavalitseja Lätis ja Venemaal Novgorodi oblastis, saksa okupatsiooni ajal saksa keele õpetaja Raadama koolis, Erastvere vallavolikogu liikmena revideeris Kanepi uue koolimaja ehitust, tema initsiatiivil ehitati uues koolimajas Muhumaa Siimiste algkooli eeskujul kuuma õhu keskküte. Töötas nõukogude võimu alguses Kanepi külanõukogus, kirjutas mälestusi. †† Mäe k. E-190 ←↑ V.







52. Sild, Elfriede (*s. Sand Võrumaal Tsooru k. 10.08.1905 † Põlgaste 15.1.1959), õpetaja, lõpetanud Võru Õpetajate Seminari. Töötanud Põlgaste algkooli õpetajana 1929. a-st, Põlgaste Rahvaraamatukogu Seltsi asutajaid ja juhatuse liige, Põlgaste Maanaiste Seltsi asutaja juhatuse liige, tegev Naiskodukaitses, Kanepi Õpetajate Ühingu juhatuse liige. †† Mäe k. ↑→ P. (kalmu ei leitud)  





53. Soo, Hans (*1862 † Kanepi 1922), Kanepi apteeker 1895. a-st asukohaga köstrimajas, ostis pastor v. Falckilt 1913 ehituskrundi apteegi-elumaja ehitamiseks Mäe-Karba talu maast, Apteegi t., aktiivne seltsielu tegelane, sajandi algul Kanepi Lauluseltsi esimees, apteek täitis ka telefonikeskjaama ülesannet kuni postkontori tegutsemise alguseni, apteegi juures oli 1913. a-st ka raamatukogu ja kirjatarvete kauplus, müüdi ka postkaarte Kanepist, ka apteegi hoonetest. Abiline Sachsendahl (Rocht) töötas apteegis edasi pärast omaniku surma. †† Mäe k. F-5 ↑→P. (kõrge hall tsementsammas peatee ääres enne Truija kalmu).







54. Taba, Robert (*Kooraste v. Sillaotsa 11.05.1873 † Saverna 6.02.1965), Kanepi kooli kasvandik, koolmeister 43 a (1890-1933) Koigera, Põlgaste ja Kooraste algkooli juhataja, rõugepanija, laulukooride juht, seltsielu tegelane. Andis 9-le lapsele hea hariduse, Hildast sai Ameerikas rahvusvahelise kuulsusega kasvatusteadlane, Aaja ja Marta töötasid Tartu ülikoolis, pedagoogiliste kirjutiste autor Rudolf koolijuhataja Antslas, Ida Tamme koolmeister. †† Mäe k. E-57←↑ V. (A. Oja kalmu taga peateest 2. rida)





 55. Tarkus, Eha (*Jõgi Kanepi 9.11.1919 † Võru 20.09.1984), Kanepi kooli kasvandik ja õpetaja (1942-1947), samas on maetud tema abikaasa Ludvig Tarkus ja sängitatud tema venna Otto Tarkuse põrm Kanadast. †† Mäe k. A-4 ←↑ V. (esimene rida elupuude keskel)





56. Tiganik, Ain (Alfred) (*Vaabina v. 29.07.1905 † Kanepi 17.04.1978), looduskaitse- tegelane, lõpetanud 1935 politseikooli kõrgema klassi, olnud politseiteenistuses 1928. aastast Pärnus, Urvastes, edendanud politsei spordirühmade ja kompanii tegevust, tegevsportlane jalgrattasõidus ja tõstmises, arvukalt auhindu, tulnud Pärnumaa meistriks jalgrattasõidus. Ehitanud Kanepisse maja, võtnud aktiivselt osa Looduskaitse Seltsi Kanepi osakonna tegevusest. †† Mäe k. F- 7 ↑→ P






57. Tinn, August (*Tartumaa 30.01.1901 † Kanepi 15.12.1978), köster-koolmeister, õppinud Torma kihelkonnakoolis, Mustvee kreiskoolis, Tartu Saksa G., uute keelte kursustel Tartu Ülikooli juures, õpetaja Saare-Ruskavere koolis, Kanepi kiriku köster-organist (1924-1931), Kanepi MTK muusika ja vene keele õpetaja (1944-53). Hauasambal: „August Tinni perekond“ ja tekst: „Su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa“. †† Mäe k. E-93←↑ V.






58. Tinn, Sulev (*Kanepi 9.11.1926 † Kanepi 8.03.1993), õpetaja, August T. poeg, Kanepi kooli kasvandik, õpetaja Erastvere K. (1953-59), Kanepi Kk. füüsika ja matemaatikaõpetaja (1959-80). Maetud perekonna hauaplatsile, hauatähis puudub. †† Mäe k. E-93←↑ V






59. Treffner, Adam (*Sangaste khk. 30.07.1846†), noorim Ludvig Treffneri venna Pauli 12 lapsest, Karaski veski mölder, abielus Helene Elisabeth Flingiga Koorastest, peres 6 last, neist lapsena surnud 3: Siegfried Paul († 1883), Friedrich († 1891) ja Margarethe († 1892) maetud samas, Hilba veskis elab pojatütar Senta perega. †† Mäe k. D-73 ↑→ P.






60. Treffner, Ludwig (*Sangaste khk. Kuigatsi 9.04.1809 † Kanepi 11.01.1892), köster-koolmeister, abielus Eleanore Jürgensoniga (Kuigatsi 1820 † 10.08.1917 Tartus, maetud koos poja Corneliusega), töötanud 56 aastat Kanepi kiriku köstrina ja õpetanud kihelkonnakoolis, kultuurilooliselt Rothi mantlipärijana hoidis ja arendas edasi Kanepit kultuuri- ja hariduskeskusena, kutsus Kanepisse tööle Valga Cimze õpetajate seminari lõpetanud parimaid muusikaõpetajaid, köstrimajas on sündinud pojad, eesti rahvusliku liikumise silmapaistvad tegelased, uute ideede ja ettevõtmiste vahendajad Tartust Kanepisse: vanade keelte ülemõpetaja koolideinspektor Cornelius Treffner (*Kanepi 1839 † 9.08.1917 Tartu), Tartu Ülikooli nõukogu sekretär Gustav Treffner (*Kanepi 1848 † 1907 Tartu), praeguseni töötava gümnaasiumi rajaja Hugo Treffner (*Kanepi 1845 † 29.02.1912 Tartu). Köstrimaja oli Kanepi kultuurielu keskpunktiks; köster mängis olulist rolli ristiisana ka lellepoegade, tulevaste kujuri August Weizenbergi ja luuletaja Juhan Weitzenbergi jt. haridusteel. 2002. a. püstitati Kanepi valla poolt köstrile purunenud hauatähise asemele uus hauasammas tekstiga „Kanepi rahvalt 110. surma-aastapäevaks“ Samas on ka lapsena surnud poeg Moritz Treffner (1843 † 1853). †† Mäe k. D-7 ↑→ P.






61. Truija, Harald (*Vastseliina 11.03.1925 † Põlva 30.07.2010), agronoom, majandijuht, seltsi-, omavalitsus-, kultuuri-, looduskaitsetegelane, Kanepi vallavolikogu liige, kultuuri- ja puhkeobjektide ehituse initsiaator, vabariiklike looduse- ja fotoürituste korraldaja, maaelu edendaja, käsikirjalise 3-osalise kroonika „Ajad ja inimesed“ koostaja, kodukandi luuletaja Juhan Weitzenbergi põrmu Narvast Siivertsi saksa kalmistult Kanepisse ümbermatmise ja talle hauasamba püstitamise toetaja. †† Mäe k. F-63 ↑→ P.

62. Truija, Helvi (*s. Arras Erastvere v. 31.01.1924 † Põlgaste 20.10.1988), õpetaja, agronoom, Harald Truija abikaasa, töötanud pikka aega Erastvere ja Põlgaste koolide loodusloo õpetajana, aktiivne seltsitegelane. †† Mäe k. F-63 ↑→ P.





63. Trumm, Ado (*Vastse-Piigaste 4.04.1826 † Tartu 1889), abikaasa Leena s. Org; Krootuse ja Vana-Piigandi koolmeister ja koolijuhataja 36 aastat, kirjutanud üles “vana praavuski” - Rothi laule, kogunud rahvaluulet, tema käsikirjalised mälestused on Kirjandusmuuseumis. Poeg August Trumm (*Vana-Piigandi 26.6.1858 † Tartu 28.2.1914), kodukoolmeister J. Hurda peres Otepääl ja Peterburis, ajakirjanik, noorsooraamatute tõlkija, tõlkinud ka “Onu Tomi onnike”, tema 500 kultuuriloolist kirja on Kirjandusmuuseumis. (Hauaplatsid †† Mäe k. C-129 ←↑ V. (peatee ääres, kalmud hävinud pealematmisel)



64. Truus, Olaf (*Erastvere as. 9.09.1930 † Kanepi 23.10.1994), Kanepi kooli kasvandik, õpetaja, lõpetas Tallinna ÕI, töötas Kanepi koolis (1957-59) ja (1961-69) geograafia, bioloogia, ajaloo, füüsika ja kehalise kasvatuse õpetajana. †† Mäe k., D-12 ↑→ P.







65. Ungern-Sternbergide perekonnakalmistu



Ungern-Sternbergide perekonnakalmistule Kanepi Mäe kalmistul on maetud:
I. 1. Parun Gustav (II) Johann Ungern-Sternberg, Reinhold v. Ungern-Sternbergi  poeg, haagikohtunik *1738 † 69 a. v. Erastvere 30.3.1807, †† 3.04. Kanepi.
2. Paruness Gertrud Christina, tema abikaasa, *von Richter 1733 † 74 a. v. Erastvere  29.3.1807 †† üksteise järel koos abikaasaga,  kuldpulma tähistamise ööl, maeti koos.
II. 1. Parun Carl Gustav Johann Ungern-Sternberg, Kooraste mõisa pärija, *1806 Kooraste † 68 a. v. Kooraste *12.1.1874 †† 18.1. Kanepi.
2. Paruness Eugenie, tema abikaasa, *von Samson-Himmelstjerna *1809 † 77 a. v. 17.12.1886 Tartu †† 23.12. Kanepi.
Nende lapsed: 
1) Reinhold Wilhelm Paul *Kooraste 24.1.1837 † 2.4.1839 †† 2 a.v. 5.4. Kanepi.
2) Carl Arthur Ernst *Rannu 24.8.1841 † Kooraste 4.9.1843 †† 27.9. Kanepi.
3) Julie Alexandra Eugenie *Kooraste 20.6.1844 † Kooraste 9.2.1845 †† 9.5. Kanepi.
4) Rudolph Paul *Kooraste 12.4.1846 † 28.5.1846 †† 31.5. Kanepi.
5) Ewa Alma Eugenie *Tartu 4.3.1852 † Walingu 13.9.1855 †† 22.9. Kanepi.
6) Marie Louise Mathilde *Kooraste 28.3.1835 † 71 a. v. Tartus 3.11.1906 †† 8.11.Kanepi Mäe k., kunstnik, maalis Kooraste mõisa poolt I üldlaulupeoks 1869 Kanepi Lauluseltsile kingitud lipule teksti: „1819-1869 Kannepi Laulo Selts“ ja kanepikimbu. Hauasammas leiti Mäe surnuaia kabelist ja paigaldati kalmule 2003.
III. 1. Parun Gustav Paul Gottlieb Ungern-Sternberg, korrakohtu adjunkt, kirikueestseisja, *Kooraste 1839 † 47 a.v. Tartu 16.5.1886 †† 21.5. Kanepi.
2. Paruness Constance Rosalie, tema abikaasa *v. Carlblom Viljandi 1840 † 42 a. v. Berliin 6.9.1882 †† 18.9. Kanepi.
Nende lapsed: 
1) Elsbeth Constance Eugenie *Karstemõis 13.3.1875 † 8.7.1875 †† 10.7. Kanepi.
2) Helene Julie Rosalie *Alavere 1862, † 3 a.v. 16.3.1866 †† 4.5. Kanepi. 
IV. 1. Parun Paul Adolph Gottlieb Ungern-Sternberg, kreisimarssal, kapten, *Erastvere 1773 † 57 a. v. Erastvere 23.10.1830 †† 3.11. Kanepi. Renoveeritud hauaplaadil on tekst: “Hier ruhet die Asche des seeligen Capithen u. Ritters des K. Annes Orden 2. Classe und St. Wladimir 4 Cl. Baron Paul Gottlieb Ungern-Sternberg. Hauaplaadi renoveerinud augustis 1997 Ülo Jalas.
2. Paruness Getrutha Eleonora Charlotte, tema abikaasa, *von Samson-Himmelstjerna Urvaste † Kooraste 17.11.1847 †† 26.11. Kanepi.
Nende lapsed: 
1) Alexandra Juliana *Erastvere 30.8.1807 † 22.4.1810 †† 26.4. Kanepi.
2) Helene Pauline *Erastvere 13.4.1809 † 6.3.1810 †† 10.3. Kanepi.
V. 1. Charlotte v. Ungern-Sternberg Valgjärve kolleegiumi assessori tütar *1781 † 10 a.v. 15.11.1791 †† 17.11. Kanepi.
2. Emilia v. Ungern-Sternberg eelmise õde *1779 † 8 a.v. 15.11.1791 †† 17.11. Kanepi.
VI. Ida Sophie, haagikohtuniku Constantin v. Ungern-Hannijõggi tütar *Tallinn 1842 † 8 k. v. 26.12.1842 †† 11.1.1843 Kanepi.
Paruness Martha Ungern-Sternberg *v. Rosenberger Hasenpoth 1878 † 37 a.v. Kooraste 12.4.1915 †† 15.4. Kanepi.
Parun Kurt Adolf Benjamin v. Ungern-Sternberg *Karstemõisa 20.06.1878 ülemmetsaülem [Kaagvere], haagikohtunik † maha lastud enamlaste poolt Kasaritsas 14.01.1919 (41 a. v.), maetud Kanepi Mäe k. perekonnakalmistule, †† 13.2. 

Ühel taastatud hauaplaadil on tekst: „Hier ruht in Gott Wilhelmine Alvine Ungern Sternberg *1857 † 1857. Lass die Kinder zu dem Gott in der Ruhe gehen. Perekonnakalmistu renoveerimist ja korrashoidu on toetanud alates 1996. aastast Erastvere mõisa liini viimane järeltulija Gerd von Ungern-Sternberg Saksamaalt Dietramszellist. Nõukogude ajal purustatud ja prügimäeks muudetud Ungern-Sternbergide perekonnakalmistu korrastamist alustati talgutega Muinsuskaitse Seltsi poolt 1991. Järgmised talgud korraldas Kanepi kiriku kogudus enne Gerd ja Martha Ungern-Sternbergi külaskäiku 1996. aasta suvel. Kalmistu korrastati ja sinna paigaldati mälestuskivi nende toetusel samal sügisel. Kalmistu müür ja pinnasest leitud hauasammaste alused ja 2 tahvlit taastati nende toetusel järgmisel aastal. Ajalooarhiivist leitud andmete alusel koostatud tahvel kalmistule maetute nimedega paigaldati perekonnakalmistu säilinud värava sambale. †† Mäe k. F-15←↑ P. (kalmistu lõpus)











 





66. Valge, Mare (*Põlgaste 12.10.1906 † 24.06.1992), õpetaja, töötas emakeele õpetajana Kanepis (1938-45) ja pikemat aega Põlgaste 7-kl. koolis. †† Mäe k. B-41←↑ P.






67. Weitzenberg, Juhan (*Erastvere 22.07.1838 † Narva 4.11.1877), luuletaja, Kanepi kihelkonnakooli kasvandik, lõpetanud Tartu kreiskooli, ”Laksi Tõnise” ja ”Vana opmani nutulaulu” jt. luuletuste autor, kogunud rahvaluulet, oli Tormas C. R. Jakobsoni koduõpetaja, mõisa- ja vallakohtu kirjutaja Alatskivil, kassapidaja ja osanik Narvas Zinovjev & Co puidufirmas. Tema pärandist toetati „Lootuse“ püstitamist Weitzenbergide platsile. Olulised on kultuurilooliselt tema 47 rahvavalgustusliku sisuga kirja vanematele ja kodukandi sõpradele, neid loeti kogu Erastvere küla rahvaga. †† Narva Siivertsi saksa kalmistule, lellepojalt Augustilt telliti (1878) valgest marmorist mälestussammas ”Usk ja lootus” raamatut lugeva ankrule toetuva noorukiga, sammas hävitati 1960-ndatel, tema põrm maeti ümber 28.08.1977 Kanepi Mäe kalmistule, hauale püstitati Kalevi kolhoosi toetusel uus hauasammas tekstiga „100. surma-aastapäevaks Erastvere rahvalt“. †† Mäe k. F-1 ↑→ P.





68. Weitzenberg, Peeter (*Erastvere 23.05.1854 † Tallinn 12.08.1924), mereväeohvitser, luuletaja vend, Kanepi kihelkonnakooli kasvandik, kubermangu rentmeister Kielce linnas Poolas, senaator Manasseini revisjoni tõlk, Peterburi Eesti Häätegeva Seltsi abiesimees, asutas Peterburis eesti kunstnike graafika paljundamiseks litograafiatöökoja, opteerus Eestisse, oli valitud Eesti Laevaseltsi ”Linda” presidendiks. Tõi vanemate hauatähiseks Lõuna-Hiina merest kaljurahnud isa Gustav Weitzenbergi (hüüdnimega ”Hospodi Kusta”) (*1817 † 6.03.1898), õnnetult hukkunud venna Saamueli (*1847 † 1852) ja ema Marri (*1816 † 1899) “Lootuse” kuju ees platsil. Tema poeg Johann (*1901† 1979), Tartu Ülikooli kasvandik, oli esimene Eesti Hüdrograafiateenistuse ülem 1934-41, lahkus 1941 Saksamaale. †† Mäe k. E-12 ←↑ V.






69. Ülenurm, Lea (*Kuhi Kanepi 30.11.1950 † Kanepi 6.01.1999), Kanepi kooli kasvandik, Käsitöömeister, seltside tegelane, lasteaia pedagoog, töötanud Kanepi lasteaias kasvatajana ja juhatajana 1982-1998. †† Mäe k. B-147 ↑→ P. (peatee ääres esimesi kalme).







Veel mõned kultuuriloolised vaatamisväärsused Mäe kalmistul. 
Mäe kalmistu on rajatud Kanepi kihelkonna asutamisel 1675 kalmistu jaoks Erastvere mõisa maast eraldatud maatükile. 1911. aastal tellitud saksakeelsel kalmistu plaanil on kalmistu platse nimetatud pärandhauakohtadeks. Kalmistu vanemas, tagapool asuvas osas, on kaks perekonnakalmistut – vanem von Ungern-Sternbergide oma ja veidi eespool praost Rothi järeltulijate oma. Kõik kalmistud kuulusid Eesti Vabariigi ajal ja varem kirikule ja hauaplatsid olid tasulised. Nõukogude võimu ajal anti kalmistud üle külanõukogude haldusse ja nii kuuluvad need tänapäeval Kanepi vallale, kabelid jäid kirikule. Kirikule kuuluv Mäe kalmistu kabel on ehitatud 1837, aastaarv on nähtav uksel. Kabelile paigaldati uus katus 2003. aasta suvel. Kabelist leiti seal säilinud Kooraste kunstnikust mõisapreili Marie Louise Mathilde v. Ungern-Sternbergi (*Kooraste 28.3.1835 † Tartu 3.11.1906 †† 8.11.Kanepi Mäe k.) kalmule paigaldamata hauasammas. Tema maalis Kooraste mõisa poolt Kanepi Lauluseltsile I üldlaulupeole minekuks 1869 kingitud lipule teksti: „1819-1869 Kannepi Laulo Selts“ ja kanepikimbu. Lippu säilitatakse Teatri-ja muusikamuuseumis Tallinnas. Marie hauasammas paigaldati tema sümboolsele kalmule Ungern-Sternbergide perekonnakalmistul valla poolt 2003. Kabel oli varem kasutusel lahkunute kirstude hoidmisel ja sealt ärasaatmisel. Ka J. Weitzenbergi põrm paigutati kuni matusetalituseni 1977. a. 28.08. kabelisse ja viidi sealt hauaplatsile, kus toimus matusetalitus. 
Peatee ääres vasakul oli neljale erikujulisele suurele kivile kinnitatud jämeda ketiga ümbritsetud plats, mille keskel oli, arvatavasti Liivi sõja (1558-1583) aegne vana maakivist tahutud massiivne kivirist. Aegade jooksul oli see kivirist küljeli maa sisse vajunud ja plats hooldamata. Kiviristile on raiutud ühele poole aastaarv 1869 ja pöördel risti nurkades aastaarv 1820. 1993. aastal kaevati rist kodu-uurijate poolt välja ja paigaldati taas platsile. Vana kivirist võidi leida kalmistult maa-alalt. Hauaplats võis olla Kanepi Lauluseltsi valduses, kiviristile raiutud aastaarv 1869 sümboliseeris arvatavasti Kanepi meeskoori osavõttu esimesest üldlaulupeost. Kiviristi teisele poolele risti nurkadesse raiutud aastaarv 1820 märkis platsist kalmistu sissekäigu poole jääva kalmistu osa laiendamist ehk uut A-osa. Vallavalitsusele on tehtud ettepanek võtta see plats eraldi Muinsuskaitse alla ja säilitada see koos ajaloolise kiviristiga endisel kujul, anda see hooldada taastatud Kanepi Lauluseltsile ning sinna mitte lubada ka edaspidi matta. 
Kodu-uurija ettepanekul koondati kalmistutöötaja poolt ühe vaatamisväärse mustriga raudaia sisse (Terwele kuulunud hauaplatsil kvartalis D, peateest paremal) uuesti kasutusele võetud kalmudel olnud kultuuriloolist huvi pakkuvad raudristid ja sambad nende säilitamiseks. Eeskuju võeti Räpina Ristipalo kalmistult, kus kogumiskohast leiti ka Veriora mõisa Rothide hauatähiseid.
Kalmistu müüri ehitamise täpset aastat pole teada, kuid võib arvata, et see ehitati XIX sajandi lõpul XX sajandi algul. Kalmistu ja kiriku vaheline ala oli kuni sinna Vabadussõja ausamba püstitamiseni 1926 lage plats, mis kuulus kiriku maa hulka seal asunud puukiriku säilmetega. Ausambaplats kujundati Kaitseliidu poolt 1930-ndate aastate algul, sinna istutati puud ja põõsad ning planeeriti alleed – peatee kalmistule liikumiseks ja risttee Vabadussõja ausamba suunal. Initsiaatoriks oli KL päälik Artur Pähn Hurmist, põhilise istutusmaterjali tõi ta oma Kunnu kodutalu dendraariumist. 
Kalmistu sissepääsude juures olnud punasest telliskivist väravapostid (sarnased Ungern-Sternbergide perekonnakalmistu väravapostidega) koos puidust lippidest väravatega, suurema kahepoolse ja väiksema jalgväravaga, sõideti maha nõukogude ajal veoautoga. Teine samasugune värav oli kabeli kõrval Weizenbergi tänava poolel, kolmas jalgvärav peatee lõpus prahi ladustamiseks müüri taha. Kanepi külanõukogu lasi peaväravale silikaattellistest ajutised väravapostid teha. Paraku on kalmistu müür lagunenud ja ka uusi väravaposte ja väravaid ei ole suudetud teha. Eesti Vabariigi alguses anti vallavalitsuse poolt ekslikult luba ehitada Ausambaplatsile õllekiosk „Mesipuu“, mis lammutati alles 2008. a. augustis. Erastati ja laiendati kommerts eesmärkidel Ausambaplatsi äärde nõukogude ajal rajatud vana bussijaama ning püstitati kalmistule viivale peaalleele kohvikuks planeeritud hoone, milles praegu tegutseb sinna paremini sobiv lillepood „Aid ja Kodo“. Ausambaplatsi renoveerimisel rajati uus jalgtee aianduspoe kõrvalt.
Kalmistul on säilinud mõned raudristid mõisatega seotud isikute sugulastele (Gaffromid, Carlblomid, Schlappid, v. Kiel jt), samuti ka eestlasest Erastvere eestisoost mõisavalitseja Hammeri perekonna kõrge ristiga hauatähis Adam Treffneri kalmust vasakul müüri suunas. Tänu kalmude hooldaja Armilda Akkeni tähelepanule on säilinud ka üks plekkpärg plekkümbrisest vannis. Need olid eelmisel sajandil väga moes ja selline pärg säilis väga kaua. 
Kalmistu peasissekäigust paremal B kvartalis on Erastvere hooldekodu (enamasti väljastpoolt kihelkonda pärinevate hoolealuste) ühesuguste hauatähistega tähistatud suurem ala. Need hauatähised on möödunud sajandi esimesel poolel ühe kaupmehe poolt tellitud, platsi hooldatakse ja seega puudub pealematmise oht. Samas on pealematmiste tõttu aegade jooksul hävinenud mitmete vallakoolide koolmeistrite ja kultuuritegelaste kalmud nagu Ado Trummi perekond koos ta poja, Jakob Hurda perekonna koduõpetaja ja ajakirjaniku August Trummi kalmuga, mitmete vallaomavalitsuse ja seltsitegelaste kalmud, ka Vabadussõja kangelaste hauad. „Lootuse“ kuju paigaldamise ajal kuulus kogu kuju ees olev ala Weitzenbergidele. Paraku ei pidanud kalmistutöötajad sellest kokkuleppest kinni ja seetõttu tuli 1977. a. luuletaja Juhan Weitzenberg põrm sängitada üle peatee olevale platsile. Ka tema vanemate kalmust on järel vaid Lõuna-Hiina merest toodud kaljurahnud, mida tuleb hauakaevajate eest sageli uuesti kaitsta. See näitab puudulikke teadmisi meie kultuuriloolist. On oluline kaitsta meie kultuuriloolisi kalme hävitamise eest ka siis, kui on ajutisi raskusi nende korrashoiuga. Ikka leidub inimesi, kes soovivad omandada just erilise tähtsusega hauaplatsi, hoolimata selle tähendusest meie kultuuriloole. Praegu on samalaadselt ohus ka muistse kiviristiga plats. Kahjuks ei ole praegu meie andmebaas piisavalt täpne kõikide huvipakkuvate kalmude osas. Loodetavasti lisanduvad esialgsele tööle täiendused ja täpsustused ning arvuliselt rohkem hauatähiste pilte koos vajalike andmetega.



 

















Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar